Järvamaal jäävad paljudel lastel ja noortel regulaarsed tervisekontrollid õigel ajal tegemata. Perearst Ingrid Aldi sõnul on koolieelikute tervisekontroll eriti oluline, sest selles vanuses saab märgata lapse arenguga seotud murekohti ning vajadusel pakkuda talle tuge juba enne kooliminekut.
Kõige vähem jõuavad perearstikeskuses toimuvasse tervisekontrolli 4–5-aastased lapsed ning 15–16-aastased noored. Tervisekassa andmetel käis Järvamaal elavatest 4-aastastest lastest möödunud aastal tervisekontrollis 46 protsenti ja 5-aastastest 37 protsenti.
Vee Perearstikeskuse juht ja perearst Ingrid Alt rõhutas, et regulaarset tervisekontrolli ei tohiks vahele jätta ka siis, kui laps on pealtnäha terve. Eriti oluline on kontroll 5-aastaselt, sest enne kooliminekut on vaja hinnata lapse füüsilist, kõnelist ja vaimset arengut ning võimalikke probleeme aegsasti märgata. „Viiendaks eluaastaks on laps läbinud mitmeid olulisi väikelapse arenguetappe ja nüüd on olulin, et enne kooli saaks võimalikud murekohad, näiteks kõnedefektid, üle vaadata, et jõuaks veel logopeedilist või psühholoogilist hindamist saada.“
Arsti sõnul on oluline jälgida ka seda, kuidas laps suhtleb, korraldustest aru saab ja nendega toime tuleb. Võimalike arenguliste kõrvalekallete märkamisel saab vajadusel aegsasti abi otsida. Kui laps käib lasteaias ja seal on märgatud probleeme tema arengus või käitumises, on oluline, et see info jõuaks ka perearstini. Abiks võivad olla lasteaiaõpetajate koostatud kokkuvõtted.
„Seega, 5-aastaseks saav laps peaks olema mitte ainult pereõe, vaid kindlasti perearsti poolt läbi vaadatud, et hinnata ära tema vaimne, kõneline ja füüsiline seisund.“
Tervisekontroll on vajalik ka teismeeas
Koolieas toimuvad tervisekontrollid sõltuvalt lapse vanusest kas kooliõe juures või perearstikeskuses. Üks perearstikeskuses toimuvatest tervisekontrollidest on ette nähtud 15–16-aastastele noortele, kuid paraku jõuab neist sinna vaid väike osa. Kontrollis võib käia kas 15- või 16-aastaselt.
Aldi sõnul on teismeeas oluline hinnata noore tervist ja arengut põhjalikult, pöörates tähelepanu ka vaimsele heaolule ja riskikäitumisele. Selles vanuses ei pruugi noor kõigist oma harjumustest või muredest ise rääkida, mistõttu on oluline osata esitada õigeid küsimusi.
„Näeme sageli, et noorelt küsitakse, kas sa suitsetad või tarvitad narkootikume, mille peale vastatakse eitavalt. Aga pahatihti ei taibata küsida, kas sa mokatubakat kasutad või kanepit oled tõmmanud? Siis leitaksegi noortel tahhükardia ehk südamepekslemine ning perearst ei pruugi teada, et selle taga võib olla mõne aine tarvitamine,” tõdes arst.
Tervisekontrollis vaadatakse üle ka noore vaktsineerimised. 15–16-aastaselt on immuniseerimiskavas ette nähtud difteeria, teetanuse ja läkaköha vastane tõhustusdoos. Lisaks saab vajadusel teha varem saamata jäänud vaktsineerimisi, sealhulgas HPV-vastast vaktsineerimist.
Tervisekassa saadab lapsevanematele meeldetuletusi
Tervisekassa esmatasandi portfelli juhi Liis Kruusi sõnul saadab Tervisekassa lapsevanematele tervisekontrolli aja saabudes e-posti teel meeldetuletuse.
„Kui laps tunneb end hästi ja nähtavaid tervisemuresid ei ole, võib rutiinne tervisekontroll kiires argipäevas kergesti ununeda. Kuid regulaarne kontroll on vajalik, sest aitab hinnata lapse tervist ja arengut tervikuna ning märgata võimalikke probleeme varakult,“ ütles Kruus.
„Et tervisekontrolli meeldetuletused jõuaksid lapsevanemateni, tasub terviseportaalis oma kontaktandmed üle vaadata ja vajadusel neid uuendada.“
Millal tervisekontrolli minna?
Lapse esimesel eluaastal toimuvad tervisekontrollid sageli: esialgu esimestel elunädalatel, seejärel pea igal elukuul kuni 1-aastaseks saamiseni. Edaspidi on rutiinsed tervisekontrollid ette nähtud kindlatel eluaastatel ning sõltuvalt lapse vanusest toimuvad need perearstikeskuses või kooliõe juures. Perearstikeskuses toimuvaks tervisekontrolliks tuleb lapsevanemal eelnevalt broneerida vastuvõtuks aeg.
Millises vanuses tervisekontrolle tehakse ning kas need toimuvad perearstikeskuses või koolis, leiab veebilehelt https://terviseportaal.ee/tervelaps.
Allikas: Tervisekassa
Foto: Grete Mäe