Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldab igal aastal kohalike omavalitsuste finantsolukorra indeksi, mis võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega. Avaldatud andmete põhjal on Paide linna majanduslik võimekus Eesti keskmisest kõrgem.
Paide linna 2025. aasta finantshinnang viiepalliskaalal on 3,86. Sellega paikneb Paide linn 78 omavalitsuse seas 17. kohal. Eesti omavalitsuste keskmine tulemus on 3,29. See tähendab, et Paide linn majandab end paremini kui Eesti keskmine omavalitsus. Võrdluseks – Järvamaa teised omavalitsused, Järva valla ja Türi valla leiab tabelist vastavalt 48. ja 72. kohalt.
Finantsolukorra indeks kujuneb seitsme olulisema finantsseisu mõjutava näitaja alusel, mida hinnatakse hinnetega ühest viieni. Indeksit saab kasutada riski tuvastamiseks – mida kehvem indeksi väärtus, seda kõrgem risk finantsraskusesse sattumiseks. Hindamise metoodika on täpsemalt lahti kirjeldatud finantsolukorra indeksi veebilehel.
Paide linn on koostanud eelarvestrateegia aastateks 2027–2030 eesmärgiga tagada finantsdistsipliini meetmed. Aasta-aastalt on linna finantsnäitajad paranenud, linna netovõlakoormus on püsinud stabiilne ning see võimaldab linnal teha investeeringuid nii põhitegevuse tulemi, reservide kui ka laenukohustuste arvelt.
18. juuni linnavolikogu istungil kinnitatud käesoleva aasta esimese lisaeelarvega suureneb eelarve maht 1 329 841 euro võrra. Koos lisaeelarve eelnõu muudatustega on Paide linna 2026. aasta eelarve maht kokku 25 233 048 eurot, netovõlakoormus 28% ning netovõlakoormuse ülemmäär 70%. 19.02.2026 vastu võetud Paide linna 2026. aasta eelarve alusel on prognoositav netovõlakoormus 27%, ülemmäär 80%.
Paide linna eelarvestrateegia kohaselt langeb omavalitsuse netovõlakoormus 2030. aastaks 25,4 protsendini. See tähendab, et netovõlakoormus on tunduvalt väiksem riigi kehtestatud ülempiirist, milleks alates 2028. aastast on 60 protsenti.